Kui mu poiss-sõber tööle läheb, igatsen teda väga. Melanhoolia hajutamiseks otsustasin kõndida mööda valli. Siis sõitis minu juurde mingi tšelik, kes ootamatult pakkus raha, et ma saaksin temaga tund aega jalutada. Siis on kõik hägune: sponsor vedas mu prügimäele ja nüüd imen ma tema suurt polti põlvedele. Pärast suhu kaotasin mõistuse jäänused ja andsin end karmi vormis talle kätte, kuigi möödakäijad tiirutasid pidevalt ringi ja takistasid mul alistumist. Mida peaks mees nüüd ütlema? ma ei ütle midagi.